Juuniküüditamise mälestuspäev 2020

Vaata ka eelmiste  aastate mälestuspäevi: 2019 2018 | 2017 | 2016 | 2015  | 2014 | 2013 

14. juunil möödub 79 aastat juuniküüditamisest.
Sel leinapäeval meenutatakse 1941. aasta küüditamisohvreid üle kogu Eesti.

VAATA KÜÜDITATUTE nimekirja


Kui sul on idee, kuidas edaspidi juuni- ja märtsiküüditamise installatsioone läbi viia, siis saada oma mõte kas pildi või kirjeldusena aadressile: info@eihr.ee. 

Installatsiooniga peab seostuma märksõna „pisar“ (nt tulipisar, pisarate vagun, pisarate meri). Jälgi, et ideed saaks teostada vähemalt 2/3 ulatuses korduvkasutatavatest materjalidest ja oleks ilmastikukindel (vihm, tuul, päike, lumi). 

Mälestame süütuid inimesi, kes langesid okupatsioonivõimude ebainimliku terrori ohvriks ning mäletades loodame, et taolised inimsusevastased kuriteod ei kordu enam kunagi.

Tallinnas Vabaduse väljakul meenutatakse ohvreid “Pisarate vaguni” installatsiooniga.

Tallinnas Vabaduse väljaku ekraanil on võimalik näha ülevaadet rohkem kui 12 000 represseeritu nimega, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas.

Sealhulgas küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Lisaks on nimekirjas ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekonnad. 

Terviseameti soovitused asuvad siin: https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

installatsioon

INSTALLATSIOON „PISARATE VAGUN“ JUUNIKÜÜDITAMISE OHVRITE MÄLESTUSEKS

Juuniküüditatute mälestusinstallatsiooni piirikontuuriks on samuti  nagu märtsiküüditatute puhul endine Nõukogude Liidu piir. See motiiv on kujutatud ka Maarjamäe seinapannool koos raudteeharudega, mis viisid Siberi laagritesse ja väljasaatmiskohtadesse. Raudteele paigutatud vagun, suunaga itta,  sümboliseerib ühte 490st küüdivagunist, mis on täitunud „küüditatute pisaratega“.

Vaata albumit

Kõik materjalid on ringlussevõetud või korduvkasutatavad.

Algne idee:
MTÜ Inimõiguste Instituut /Aet Kukk
Videod ja pildid: Kaupo Kikkas, Kristian Kruuser
Tehniline teostus: Go Track, Event Center, Lunester, Rahvapark
Joonised ja muu abi: Kala Ruudus /Kent Raju

Küüditeekond Venemaale

„Marie Erits, rahvaluuleuurija ja eeposte tõlkija dr August Annisti õde, pannud valge põlle ette ja seadnud tärgeldatud rätiku pähe ning läinud naeratades õue, et oma eeskujulikus talus järjekordset ekskursiooni vastu võtta, kui selgus, et saabusid hoopis küüditajad ja viisid pererahva Siberisse.“
// Eesti elulood

14. juuni varahommikul 1941. aastal  peatusid paljude eesti haritumate ja jõukamate perede uste ees veoautod vene sõdurite ja kohalike küüditajatega. Nõuti sisselaskmist.
„Keegi ei osanud seda ette näha, et viiakse ära ka naised ja lapsed, arvati, et viiakse ainult mehed.“
 
Esimene siht oli raudteejaam, kus juba ootasid sisseehitatud naridega loomavagunid. Tähega A (arreteeritud) tähistatud vagunitesse paigutati täiskasvanud mehed, tähega B vagunitesse naised ja lapsed. Sel hetkel nägi enamik naisi oma mehi ja enamik lapsi oma isa viimast korda.
Kokku oli Eesti jaoks ette nähtud 8 küüdirongi. Eestist deporteeritute rongide üldarvuks kujunes sihtjaamades üheksa küüdirongi koos 490 vaguniga. Sõideti itta. 
Enne Eesti piiri ületamist toimus lühike peatus Irboska taga. Teekonnal läbi Eesti visati vagunitest välja palju kirju lähedastele, inimesed seisid vaikides raudtee ääres ja nutsid. Rakverest väljumisel kõlas arreteeritud meeste vagunist võimas laul „Mehe meel”. Selle rongi meeste vagunid eraldati Petseris ja Pihkvas. 
 
Algul sõitsid A- ja B-vagunid ühes ešelonis, mõne aja pärast haagiti aga esimesed lahti ja saadeti otse sunnitöölaagritesse. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500-st otse vangilaagritesse saadetud mehest elus paarsada.
 
B-vagunitesse paigutatud naised ja lapsed viidi asumisele Kirovi, Novosibirski, Omski ja Tomski oblastitesse ning Altai ja Krasnojarski kraisse. Nendest naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Jätkusid ka arreteerimised, mistõttu nii mõnigi sattus asumiselt vangilaagrisse. Kodumaale õnnestus küüditatutel tagasi pöörduda alles 1950. aastate lõpul.
 
Eestist küüditati 1941. aastal Siberisse rohkem kui 10 000 inimest, kellest hukkus umbes 6000 inimest. Koos samaaegse deporteerimiste  lainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele rohkem kui 85 000 inimest. 
1941. aasta juuniküüditamine oli inimsusevastane kuritegu, mille panid NSVL julgeolekujõud toime Baltikumis ja endises Bessaraabias “nõukogudevastastest elementidest” vabanemiseks. Represseeritute hulgas oli poliitikuid, omavalitsustegelasi, riigiametnikke, politseinikke ja sõjaväelasi, ettevõtjaid ja edukamaid põllumehi, haritlasi ja seltskonnategelasi, kellest paljud saadeti vangilaagritesse ning kellega koos küüditati ka nende pereliikmed. Enamik Siberisse asumisele saadetuist olid naised ja lapsed, kelle isad ja abikaasad vangistati.

KUULA EESTI MÄLU INSTITUUDI LUGUSID

Igaühel meist on oma lugu ja oma roll teiste lugudes. Kõik me oleme kellegi lapsed ja mingi piirkonna elanikud, kõik me pärime oma kultuuri, kodukoha ja perekonna pärandi. Eesti lugu, kogu me lugu, moodustub erinevate Eesti inimeste lugudest.

Vaata juuniküüditamise lugusid!
kogu me-lugu

TUTVU EELMISTE MÄLESTUSPÄEVADEGA

 2019 videoülevaade

 2019

2019

 2018

2018

 2017

2018

 2016

2018

SPONSORS

Eestimaluinstituut
justiitsministeerium
tulipisar
eventcenter
lunester
GoTrack
tallinn
err
rahvapark
kalaruudus
meeskond

MTÜ Inimõiguste Instituut

WebsitePhoto Gallery

Telliskivi 60A/A2,
Tallinn 10412
Reg nr. 80013293
Estonia

info@eihr.ee