“Krimmitatarlaste inimõiguste eestkoste avaliku diplomaatia kaudu” projekti eesmärk on tõsta rahvusvahelist teadlikkust krimmitatarlastest kui Krimmi ja Ukraina põlisrahvast ning suurendada toetust krimmitatarlastele Euroopa Liidus ja rahvusvahelistes organisatsioonides. Projekti juhtpartneriks on Inimõiguste Instituut ja Ukrainapoolseks partneriks Ukraina presidendi voliniku krimmitatari küsimustes Mustafa Džemilevi büroo. Projekti raames on kavas krimmitatari avaliku diplomaatia strateegia koostamine, krimmitatari kui põlisrahvast tutvustava stendinäituse ja videoklipi tootmine ning infoseminaride läbiviimine rahvusvahelistes organisatsioonides, sh Euroopa Liidu institutsioonides ja liikmesriikides. Tänu projektile tugevneb krimmitatarlaste võimekus teostada avalikku diplomaatiat senisest tõhusamalt ja tulemuslikumalt. Projekti tegevused leiavad aset 2015-2017.
Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.
Ei, nad ei ole Krimmis elavad tatarlased. Krimmitatarlaste esivanemad elasid poolsaarel juba 13. sajandil. Krimmitatarlaste ajaloo kuldseim ajajärk jääb 15. – 18. sajandisse, mil lisaks Krimmile ka osa tänasest Ukrainast ja Venemaast kuulus Krimmi khaaniriiki, mille valdav elanikkond just krimmitatarlased olidki.
18. sajandi teises pooles läks khaaniriik Vene impeeriumi mõjuvõimu alla ning Krimmi khaaniriigist sai vaid üks osa impeeriumi oblastist. 1921. aastal loodi Krimmis autonoomne nõukogude sotsialistlik vabariik. Krimmitatarlaste ajaloo valusaim pöördepunkt leidis aset 1944. aastal, mil deporteeriti ligi 200 000 krimmitatarlast (see tähendab kogu elanikkonda) Krimmist erinevatele NSV Liidu aladele, peamiselt Usbekistani. Tagasi lubati neid alles 1989. aastast.
Viimased kümnendid on Krimm olnud autonoomse vabariigi staatuses Ukraina riigi koosseisus. Suur hulk krimmitatarlasi pöördus tagasi kodumaale ning enne 2014. aastat elas Krimmis üle 250 000 krimmitatarlase.
Tänast olukorda Krimmis ei ole vaja pikalt kirjeldada – ebaseaduslikult on Krimmis välja kuulutatud autonoomne vabariik Vene Föderatsiooni koosseisus, olukord, mida rahvusvaheline üldsus ei tunnusta ning nimetab okupatsiooniks või anneksiooniks. Krimmitatarlased boikoteerisid 2014. aasta nn. rahvareferendumit Krimmis ning toetades Ukraina euroopameelseid reforme, on krimmitatarlased sattunud olukorda, kus nende inimõigused ei ole enam täielikult kaitstud.
Krimmitatarlased: Krimmi põlisrahvas
Virtuaalnäitus „Krimmitatarlased – Krimmi põlisrahvas“ räägib krimmitatarlaste loo alates nende juurtest 14. sajandil kuni tänapäevani välja, ajani, mil nad visalt võitlevad oma inimõiguste eest ja astuvad vägivallata vastu oma kodumaa õigusvastasele okupatsioonile Venemaa Föderatsiooni poolt.
Esitlus sündis osana Inimõiguste Instituudi juhitud projektist „Krimmitatarlaste inimõiguste eestkoste avaliku diplomaatia kaudu“, mille eesmärk oli parandada rahvusvahelise üldsuse teadlikkust krimmitatarlastest kui Krimmi ja Ukraina põlisrahvast.
Esitlus on mõeldud kõigile, kes tahavad saada rohkem teada Krimmi poolsaare ajaloo ja kultuuri kohta ning soovivad paremini mõista meie praeguse aja ühte suurimat rahvusvahelist konflikti – Krimmi õigusvastast okupatsiooni.