„PISARATE PAAT“
20.-21. SEPTEMBRIL 
TALLINNA VABADUSE VÄLJAKUL

1944. aasta sügisel põgenes Eestist Teise Maailmasõja pöördelisel hetkel Punaarmee eest üle 75 000 inimese, paljud läksid väikeste paatidega — neid kutsutigi paadipõgenikeks. 
Läinute hulgas oli palju neid, kes ei näinud oma kodumaad enam kunagi. 

Mälestades Teise maailmasõja aegset massilist põgenemist läände, anname au nendele riikidele, kogukondadele ja üksikisikutele, kes eestlasi vastu võtsid ja aitasid.

Täname ka neid eestlasi, kes on võõrsil olles hoidnud Eestit ja tema vabadust oma südameis.

pisarate paat-2020-eskiis

INSTALLATSIOON
„PISARATE PAAT“

1944. a PAADIPÕGENIKE MÄLESTUSEKS

1944. a lahkunud paadipõgenike mälestusinstallatsiooni piirikontuuriks on tolleaegne Eesti, mida ümbritseb juba „raudne piir“ ja mahajääjate pisarad. Läänemerel on kolm paati, mis on täitunud „paadipõgenike pisaratega“, on teel Soome, Rootsi ja Saksamaale. Oli ka neid, kes jõudsid küll mereni, kuid ei leidnud põgenemiseks paati või laeva või olid kohad juba täis...

Installatsioonis kasutatud paadid on illustratiivse tähendusega.
Kõik materjalid on ringlussevõetud või korduvkasutatavad.


Algne idee: MTÜ Inimõiguste Instituut /Aet Kukk
Videod ja pildid: Kaupo Kikkas, Kristian Kruuser. Vaata galeriid!
Tehniline teostus: Jaan Kuningas, Rannarahvamuuseum, United Capital, Lunester, Rahvapark, Geodeesia 24
Disain, joonised ja muu abi: Kala Ruudus /Kent Raju

ara puutu-ohupalli

“Pisarate Paadi” installatsiooni õhupalle mälestuspäeval lendu ei lasta. Juba idee algusaegadest peale oleme otsinud tagasidet ja konsultatsioone nii lennundus- kui keskkonnaspetsialistidelt, et olla kindel, et õhupallide lennutamine loodust ei reostaks. Tegemist on küll biolagunevast materjalidest õhupallidega, kuid sellegipoolest tahame käituda loodussõbralikult ning seetõttu võtame installatsiooni maha samal moel kui seda paigaldame.

kaart

KUHU PÕGENETI?

SOOME
Ca 7000–9000 eestlast
Põhjarannikult lahkuti peamiselt Soome, kust liiguti edasi neutraalsesse Rootsi, kartes Soome jäädes tagasisaatmist Punaarmeeokupeeritud Eestisse...

ROOTSI
Ca 27 000–29 000 eestlast
Lääne-Eestist ja saartelt otsiti põgenemisteed Rootsi. 1944. aasta hilissuvel ja sügisel jõudis sinna Eestist üle 600 laeva ja paadi...

SAKSAMAA
Ca 42 000–45 000 eestlast
Evakueeruvate laevadega siirdus Saksamaale kümneid tuhandeid eestlasi, kuid mindi ka piki rannikut või raudteed mööda läbi Läti ja Leedu... Baltimaadest jõudis Saksamaale ligi 300 000 inimest.

UUS%20KP_1944_letter_853x533px_new

1944 – SUUR PÕGENEMINE

Ainulaadsed ja seni vähetuntud kaadrid Eestist lahkumisest ja Rootsi kohalejõudmisest. Tõsielul põhinevates audiolugudes saab kaasa elada Soome, Rootsi ja Saksamaale põgenenud seitsmele eestlasele, alates teismelistest lastest kuni sõduri, ettevõtja, mereväeohvitseri ja kirikuõpetajani.

Eksponeeritud on Eesti mereväe lipp, mille võttis 1944. aastal Rootsi põgenedes kaasa Vabadusristi kavaler, mereväeohvitser Johannes Vasko.

Näituse on koostanud Krislin Kämärä Eesti Meremuuseumist koostöös režissöör Jaak Kilmi ja kunstnik Katrin Sipelgaga. Kujundus: Daniel Villems, TKR Disain OÜ. Näitus jääb avatuks 17. jaanuarini 2021.

VAATA LISA

VAATA

"Tuleme varsti koju"

Mida tähendab lapsele see, kui ta peab kodust lahkuma, sest kodumaa on sõtta kistud ja perekond hädaohus? Mis tunne on jätta maha kõik lähedased ja kõik omane? Lugu Eesti lastest, kes põgenesid 1944. aastal Eestist. Põgenikelaagris elanud ja laias maailmas laiali pillutud eestlased meenutavad oma minevikku, uue eluga kohanemist, kokkuhoidmist, raskustega toime tulekut. Nad suutsid säilitada rahvustunde ja optimismi ning rajada endale uue elu.

me tuleme-varsti-koju

KUULA

Eesti lugu

Teise maailmasõja aegsest paadipõgenemisest läände räägib Tartu Ülikooli VEUK teadlane Kaja Kumer-Haukanõmm.

Saate toimetaja ja küsitleja on Piret Kriivan. 70 aastat tagasi 1944. aasta suvel ja sügisel põgenesid Eestist pealetungiva punaarmee eest läände kümned tuhanded eestlased.

Helioperaator Vivika Ludvig.

VAATA

Ülemere meenutusi

1944.a. põgenemine. Kodumaalt lahkumise erinevaid teid ja ohte meenutavad Arvo Horm, Heinrich Mark, Johannes Mihkelson.

Saatejuht on Mati Talvik. Intervjuud salvestati 16.10. - 03.11.1989.a. Rootsi Kuningriigis

ulemere meenutusi
KUI SUL ON IDEE, KUIDAS EDASPIDI JUUNI- JA MÄRTSIKÜÜDITAMISE NING 1944 SUURE PÕGENEMISE INSTALLATSIOONE LÄBI VIIA, SIIS SAADA OMA MÕTE KAS PILDI VÕI KIRJELDUSENA AADRESSILE: INFO@EIHR.EE.

Installatsiooniga peab seostuma märksõna „pisar“ (nt tulipisar, pisarate vagun, pisarate meri). Jälgi, et ideed saaks teostada vähemalt 2/3 ulatuses korduvkasutatavatest materjalidest ja oleks ilmastikukindel (vihm, tuul, päike, lumi).

PARTNERID

Layer%202
Layer%202 9
Layer%202 10
Layer%202 7
Layer%202 8
Layer%202 6
Layer%202 5
Layer%202 4
Layer%202 3
Layer%202 2
Layer%202 1
Layer%202 1

TUTVU TEISTE MÄLESTUSPÄEVADEGA

 Märtsiküüditamise mälestuspäev 2020

2019

 Juuniküüditamise
mälestuspäev 2020

2018

MTÜ Inimõiguste Instituut

WebsitePhoto Gallery

Telliskivi 60A/A2,
Tallinn 10412
Reg nr. 80013293
Estonia

info@eihr.ee